Varasematel spordiüritustel oli võitja auhinnaks oliivi- või kassiaokstest punutud “loorberipärg”.Esimestel olümpiamängudel 1896. aastal said võitjad sellised “loorberid” auhindadena ja see jätkus 1907. aastani.
Alates 1907. aastast pidas Rahvusvaheline Olümpiakomitee oma täitevkomiteed Hollandis Haagis ja tegi ametliku otsuse kulda, hõbedat ja pronksi anda.medalidolümpiavõitjatele.
Alates 1924. aasta 8. Pariisi olümpiamängudest võttis Rahvusvaheline Olümpiakomitee vastu uue otsuseautasustada medaleid.
Otsuses on kirjas, et olümpiavõitjaid autasustatakse ka autasustava tunnistusegamedalid.Esimese, teise ja kolmanda auhinna medalid ei tohi olla väiksemad kui 60 mm läbimõõduga ja 3 mm paksused.
Kuld ja hõbemedalidon valmistatud hõbedast ja hõbedasisaldus ei tohi olla väiksem kui 92,5%.Kulla pindmedalpeaks olema ka kullatud, mitte vähem kui 6 grammi puhast kulda.
Neid uusi eeskirju rakendati üheksandatel Amsterdami olümpiamängudel 1928. aastal ja need kehtivad siiani.
Postitusaeg: 19. august 2022